Tervislik grillimine

Ilusa ilmaga toob pea iga teine inimene välja grilli, pühib tolmust puhtaks ja kolib välikööki üle. Tore on sõpradega liha valmistada ja endale nii kõike head ja paremat lubada, aga kuhu tõmma piir?

Tegelikult võib ka tervislikku toitu ja eluviisi armastav inimene grillimõnudest rõõmu tunda, kuid on mitmed põhitõed, mida sellise toidu valmistamise meetodi juures silmas pidada, et menüü ikka tõesti mitmekesine ja täisväärtuslik oleks.

Kõige lihtsam ja kiirem viis on õhtuseks grilliks haarata midagi kaasa poe ülilaiast sortimendist. Kui naudid grillitud einet kord kuus, siis on see ka täiesti lubatud. Kui aga grillimenüü moodustab suure osa sinu nädalast, siis tuleks kindlasti pöörduda märksa tervislikemate alternatiivide juurde.

Mõistlik on valida näiteks värske liha, kala või kana ning vajadusel seda ise marineerida. Liha valides ei ole iseenesest vahet, kas eelistad siga või veist, ribisid või peekonit, oluline on jälgida koguseid. Kui sööd tailiha, siis võib portsjon olla lihtsalt veidi suurem kui ülirasvase tüki valikul. Meeles tuleks aga pidada, et tööstuslikult kasvatatud sea- või veiseliha ei ole tervislik süüa rohkem kui kolm korda nädalas, muul ajal võiks eelistada pigem linnuliha või kala. Viimane peaks oma koha menüüsse leidma vähemalt kaks korda nädalas ning seda kindlasti ka grillihooajal.

Erinevad toidud vajavad grillil ka erinevat tegutsemismoodust, kuid kindel on, et liiga kuumale restile või suisa aktiivselt põlevatele sütele ei tohi asetada ühtegi sööki. Leegiga ei tohi toiduained kindlasti kokku puutuda.

Köögiviljade puhul piisab qvaid paarist minutist ühelt ja teiselt poolt küpsetamisest, liha ja kala puhul oleneb grillimise aeg tükkide suurusest. „Juhul, kui on vaja küpsetada suuremat tükki, siis võiks kuumus olla madalam. Seega grillimiseks oleks mõistlik valida sellised tooted, mis ei vaja pikalt küpsetamist.“

Nagu juba mainitud, võiks tervislik grill-liha valmida isetehtud marinaadis ohtrate maitsetaimedega. Kui aga siiski vorstiisu peale tuleb või nälg kiirelt näpistab, tuleb poes lihtsalt hoolikalt pakendeid uurida. Mida vähem on valmistootes tundmatute nimetustega aineid, seda tervislikum.

Kindlasti võib grillile julgelt asetada erinevaid juurvilju, seeni jms, kuhu vaid enda fantaasia ulatub. Oluline on vaid jälgida, et toit küpsetamisel leegiga kokku ei puutuks ning liiga pikalt restil ei praeks.

Hästi sobivad grillimiseks näiteks suvikõrvits, paprika, sibul, porgand, baklažaan jms. Õige valmistamisviisiga säilitavad nad ka enamiku oma kasulikest omadustest. Igasugune töötlemine vähendab puu- ja köögiviljade toitainete, eriti c-vitamiini sisaldust. Oluline on, et puu- ja köögiviljad jääksid pärast grillimist krõmpsuvaks, neid ei tohi üle ehk täiesti pehmeks küpsetada.

Allikas: tervisliktoitumine.ee